Siit leiad küsimused, mis kipuvad korduma #bsd.ee kanalil ja meie maililistides.

• Esiteks kontrolli, kas kõvaketta kaabel on korralikult kinnitatud.
• Seejärel kontrolli kõvaketta jahutust: on teada juhtumeid, kus kõvaketta positsiooni muutmise / jahutuse parandamisega veateated kadusid.

Viimasel ajal on kuulda olnud juhtumitest, kus UDMA mode'is ei saa FreeBSDd teatavate emaplaatide ja kõvaketta koosluste puhul korralikult installeerida. Lihtsamatel juhtudel annab BIOSest UDMA maha keerata ja sellega on asi korras. Muude juhtude puhuks anname õpetuse, kuidas UDMA deaktiveerida. Kui paigaldusdiskettide pealt buudid, tuleb kunagi ette kiri: “Hit [Enter] to boot immediately, or any other key for command prompt.” Siis tuleb vajutada suvalist klahvi (peale Enteri), seejärel ilmub prompt, kuhu tuleb kirjutada

set hw.ata.ata_dma=0
boot
Kui paigaldus on lõppenud ja toimub reboot ning buuditakse juba kõvakettalt, tuleks eelpoolkirjeldatud protsessi korrata. Kui masin üles tuleb ja root-kasutajana sisse olete loginud, oleks vaja tekitada fail /boot/loader.conf ja sinna lisada rida hw.ata.ata_dma=“0”

Kahjuks ei saa, paigaldusdiskettidel puudub veel PPPoE tugi.

Kõigepealt loo uuele kõvakettale uued failisüsteemid vastavalt oma vajadustele (man disklabel ja man newfs) ja tee ketas buuditavaks; uued failisüsteemid võid luua ka /stand/sysinstalli abil. Ühenda uus kõvaketas külge näiteks /mnt/newdisk alla. Seejärel tuleb iga vana viiluga teha nii:

cd /mnt/newdisk/usr
dump 0f - /usr | restore -rf -

asendades viilu /usr vastavalt vajalike viilude nimedega. Vaata kriitilise pilguga üle /mnt/newdisk/etc/fstab. Kui paned uue kõvaketta vana asemele ja tegu on sama draiveri poolt kontrollitava kettaga, siis peaks kõik samaks jääma. Seejärel jääbki üle vaid masin kinni panna, jumperid ümber tõsta ja süsteem peakski olema kolitud.

lisaks: näiteks ainult /usr kolimine teise ketta peale ja vana pealt tema all olnud ruumi vabastamine - single user mode'is siis… TODO (retardfr).

Ei, selle asemel et kernelisse options NETGRAPH sisse kompileerida, võid selle laadida ka käsuga kldload /modules/netgraph.ko (käsu peab andma root-kasutajana). Ülejäänud ADSLi seadistamise osas soovitan vaadata Daemonnewsi artiklit

Kui buutimise ajal tuleb ette kiri “Hit [Enter] to boot immediately, or any other key for command prompt.”, vajuta suvalist klahvi, ainult mitte Enterit. Siis peaks ette tulema prompt, kuhu tuleb kirjutada

boot -s
ja siis vajutada Enterit .

Kuidas konsooli alla täpilisi saada ? Lisa faili /etc/rc.conf read

font8x8="iso15-8x8"
font8x14="iso15-8x14"
font8x16="iso15-8x16"
keymap="estonian.iso15"

ja seejärel peaks panema shelli startup-faili kirja, et sisselogimisel pandaks paika ka locale-muutujad. Kui shellina kasutad tcsh'd, kirjuta faili ~/.cshrc read

setenv LANG et_EE.ISO_8859-15
setenv MM_CHARSET ISO-8859-15

Kui kasutad bashi, siis tuleb faili ~/.profile lisada read

LANG=et_EE.ISO_8859-15; export LANG
MM_CHARSET=ISO-8859-15; export MM_CHARSET

Seejärel peaks mitu asja olema eestikeelsed, näiteks ls-i poolt näidatavad kuude nimed.

NB! Eelpollkirjeldatud locale'i sättimise osa toimib ainult FreeBSD 5.0 Current'i peal. Mingil kummalisel põhjusel pole uute locale'ide kirjeldused siiani veel 4.X Release'idesse jõudnud, kuigi FreeBSD CVSis on nad täitsa saadaval. Täpiliste toe saab siiski sellise konfi peale ka 4.X all kätte.

Jah, selle nimeks on Midnight Commander. Kui portsude kollektsioon on paigaldatud, siis:

cd /usr/ports/misc/mc make install make distclean

Kui mitte, siis pead asja kusagilt pakina sikutama või /stand/sysinstall kaudu panema.

FreeBSDl on partitsioonid vaikimisi külge ühendatud poolsünkroonselt - failisüsteemi metaandmed kirjutatakse välja sünkroonselt, kuid andmed mitte. Selline lähenemine tagab, et igal ajahetkel on failisüsteem kõvakettal terviklik, kuid samas ei taga kõigi andmete säilimist süsteemi crashi korral. Failisüsteemi saab kiiremaks muuta softupdates'i sisselülitamisega. Sisuliselt on see algoritm, mis muudab ka metaandmete kirjutamise asüknroonseks, järjestades metaandmetega tehtavad operatsioonid nii, et kõvakettal olev failisüsteem oleks alati terviklik. Tänu sellisele asünkroonsusele saavutatakse asükroonselt külgeühendatud failisüsteemile ligilähedane kiirus ja seda garantiiga, et crashi korral on failisüsteem terviklikus seisus ja taastatav. Selle lähenemise peamiseks puuduseks on suur võimalik andmete kadu, kuna kirjutamist võidakse puhverdada isegi kuni minut. IDE ketaste puhul on probleemiks kõvaketta sisemine puhverdamine, nimelt muudab selline puhverdamine kasutuks igasugused softupdates'i püüded garanteerida metaandmete kirjutamise järjekorda. Seega võib voolukatkestuse korral jääda kõvakettal olev failisüsteem ikkagi mitte-terviklikku olukorda, loogiline oleks seega kõvaketta sisemine puhverdamine välja lülitada (4.3-RELEASE'is ta seda ka oli). Probleem on aga selles, et IDE puhul on jõudluste vahe ilma kõvaketta sisemise puhverdamiseta niivõrd suur, et üldsuse survel oldi sunnitud see 4.4-RELEASE'is uuesti vaikimisi sisse lülitama. See probleem on lahendatud IBMi DTLA ja DPTA seeria kõvaketastel, mis lubavad kasutada SCSIst tuntud tagged queueing funktsiooni, mis võimaldab operatsioonisüsteemil muuhulgas ka määrata kirjutamise järjekorra. Lisaks annab see tehnoloogia korralikku efekti ka kiiruses näiteks juhul, kui sama IDE kontrolleri küljes on mõni aeglasem seade, nagu näiteks CDROM. Kokkuvõttes:

• Kui tahad maksimaalset kiirust, ühenda failisüsteemid külge asükroonselt ja lülita sisse kõvaketta sisemine puhverdamine. See on aga kõige ebaturvalisem igasuguste crashide ja voolukadude korral.
• Kui tahad maksimaalset turvalisust, lülita välja kõvaketta sisemine puhverdamine ja ühenda failisüsteemid külge sünkroonselt. See on küll andmete suhtes kõige turvalisem lähenemine, kuid muudab süsteemi tunduvalt aeglasemaks.
• Kompromiss: lülita sisse softupdates ja juhul kui sul on UPS, mis suudab masina korralikult välja lülitada, võid üsna julgelt ka kõvaketta sisemise puhverdamise sisse lülitada.

Lisaks eksisteerib dünaamiliselt muudetav vfs.vmiodirenable-nimeline kerneli seadistus, mis võimaldab failisüsteemi parema puhverdamisega parandada tööd suure hulga failidega. Selle eest tuleb paraku maksta suurema mälukuluga. Kõvaketta sisemise puhverdamise, softupdates'ide ja vfs.vmiodirenable täpsemat olemust on lähemalt seletatud käsiraamatus. Kõvaketta sisemise puhverdamise sisselülitamiseks tuleb /boot/loader.conf faili panna rida hw.ata.wc=“1” ja masin taaskäivitada. Väljalülitamiseks tuleb 1 asemele panna 0 ja masin taaskäivitada. Tagged queueingi sisse lülitamine käib sarnaselt - /boot/loader.conf faili tuleb panna rida hw.ata.tags=“1”. Enne tuleks veenduda, et su kõvaketas seda ikka toetab. Nagu eelpool mainitud, toetavad hetkeseisuga seda tehnoloogiat ainult IBMi DTLA ja DTPA seera kõvakettad. vfs.vmiodirenable sisselülitamiseks tuleb sarnaselt eelnevate näidetega panna eelpoolmainitud faili rida vfs.vmiodirenable=“1” Nende seadistuste hetkeväärtuste teadasaamiseks võid kasutada käsku sysctl seadistuse_nimi näiteks: depression# sysctl hw.ata.wc hw.ata.wc: 1 mis näitab, et antud masinas on kõvaketta sisemine puhverdamine sisse lülitatud.

Vaata, et /boot/loader.conf fail sisaldaks rida userconfig_script_load=“YES” ja /boot/kernel.conf võiks sisaldada vähemalt rida flags atkbd0 0×2, lisaks peaks faili viimane rida olema täht q Kui faili pole, siis loo see ise. Mõningatel juhtudel ei anna see soovitud tulemust, siis tasuks proovida veel flage 0×0 ja 0×3. Loomulikult võib antud muudatuse ka otse kernelisse kompileerida, sellisel juhul tuleks kerneli seadistuste failist üles otsida rida device atkbd0 at atkbdc? irq 1 flags 0×1 ja seal siis 0×1 sobivalt asendada. Kui ka kõik see vilja ei kanna, tasuks investeerida USB klaviatuuri

TODO (retardfr)

Kõigepealt peaksid installima cvsup' i kas portsude kollektsioonist /usr/ports/net/cvsup või siis pakkide kollektsioonist. Kui cvsup installitud, tuleb luua cvsup'i konfi fail. Selleks võiks näiteks kasutada käsku cp /usr/share/examples/cvsup/ports-supfile /root ja seejärel /root/ports-supfile'i kirjutada mõne cvsup serveri nimi. Ühekordne värskendamine

cvsup /root/ports-supfile

Pidev värskendamine Tekitage fail /root/crontab ja kirjutage sinna :

5 4 * * * /usr/local/bin/cvsup -g -L 0 /root/ports-supfile

seejärel tuleks root-kasutajana anda käsk crontab /root/crontab -u root Nüüd peaks iga öö kell 4.05 portsude kollektsioon automaagiliselt uuenema.

FreeBSD'l on nyyd ka selline programm nagu portsnap (man portsnap).

Esmalt oleks vaja alla tirida kogu portside kollektsioon: portsnap fetch

Edaspidi piisab vaid uuenduste tirimisest: portsnap update

Portsude kollektsiooni saab panna kohalikku ftp peeglit eelistama MASTER_SITE_OVERRIDE keskkonnamuutuja abil. Näiteks:
echo “MASTER_SITE_OVERRIDE= ftp://ftp.estpak.ee/pub/FreeBSD/ports/distfiles/” » /etc/make.conf

Pakkide kollektsiooni puhul tuleks kasutada PACKAGEROOT muutujat, tcsh shelli puhul siis näiteks:

depression# setenv PACKAGEROOT ftp://ftp.estpak.ee

pakkide kollektsiooni puhul on peamiseks puuduseks, et kui antud serveris miskipärast faili peegeldatud pole, siis ei proovita ka ühtki tagavaravarianti. Mõistlik oleks PACKAGEROOT muutuja seadmine panna ka root-kasutaja shelli init faili. tcsh puhul näiteks :

echo “setenv PACKAGEROOT ftp://ftp.estpak.ee” » /root/.cshrc

Selleks kasutatakse FreeBSD all käsku

pkg_add -r PROGRAMMI_NIMI_MIDA_TAHAD_PAIGALDADA

Ehk siis näitlikult

pkg_add -r xevil

Vaikimisi laaditakse pakid alla ftp.freebsd.org serverist, efektiivsuse huvides oleks parem muuta see mõne kohaliku peegli peale. Täpsema õpetuse leiad siit.

Loomulikult. Vaata xfree86 projekti. FreeBSD all töötavad ka akendesüsteemid nagu näiteks KDE või Gnome, ühesõnaga põhimõtteliselt kõik, mis töötab ka näiteks Linuxi all.

Mingist hetkest pandi Qt-1.45 asemele Qt-1.45_1 ja kaotati ära Qt-1.45-i18n pakett, paraku miskipärast 1.45_1 abil ei õnnestu enam täpilisi saada, lahenduseks siis Qt downgrade'imine 1.45 peale.

Tavaliselt on sellisel puhul asi selles, et te kasutate hiire seadmena küll /dev/sysmouse'i, kuid panite protokolli paika valesti. Kui moused ilusti töötab (konsooli all on hiir olemas), siis tuleb:

XFree 4.X puhul failist /etc/X11/XF86Config üles otsida koht, kus on kirjas umbes sellised read :

Section "InputDevice"
Identifier "Mouse1"
Driver "mouse"
Option "Protocol" "Auto"
Option "Device" "/dev/sysmouse"

ja nad umbes sellise pealt just täpselt selliseks muuta.

XFree 3.3.6 puhul failist /etc/XF86Cofig üles otsida hiire konfigureerimise read, kus määratakse hiire seadme nimi ja protokoll, ja määrata seal seadmeks /dev/sysmouse ja protokolliks SysMouse.

Ning seejärel X server restartida.

Rullhiire seadistuste kohta vt. kogemuste osa alt

Iga kasutaja kodukataloogis on fail .xinitrc, kus on kirjas, mida startx peale käima sikutatakse. Seega kui tahate näiteks, et käivitataks KDE, tuleks kasutada käsku echo “exec startkde” > ~/.xinitrc Kui soovite käivitada näiteks icewm'i, siis echo “exec icewm” > ~/.xinitrc jne.

no screen found … TODO (retardfr)

Miks ma ei saa X Windowsi tavakasutajana käivitada ? Sa pead paigaldama X serveri wrapperi. Seda saad teha näiteks käsu
pkg_add -r wrapper
abil (või cd /usr/ports/x11/wrapper && make clean install).