Uue ID kaardi tarkvara tegemise lugu meenutab juba natukene seebiooperit. Kõigepealt ilus algus 2008. aasta keskpaigas, kui Smartlink võitis 10.5 miljoni EEK eest riigihanke uue ID kaardi tarkvara kompoti loomiseks. 8 kuu jooksul, ehk siis keskeltläbi 2009 jaanipäevaks pidi valmis saama uus soft mitmele Windowsi versioonile, Macile ja kolmele levinumale Linuxi distributsioonile. Browserite poolelt oli ette nähtud IE >= 6.0, FF >= 1.5 ja Safari >= 3.0. Lisaks veel ODFi allkirjastamise tugi ja muud pudi-padi. Kogu soft pidi tulema avatud lähtekoodiga (LGPL) litsentsi all.

2009. aasta jaanipäevaks midagi ei valminud ja avalikkuses eriti mingit infot ka ei liikunud uutest tähtaegadest või muust sellisest. Vähemalt oli kood tõesti avatud ja igaüks, kes soovis, sai arendust jälgida, testida ja ka vigu raporteerida.

Aeg läks vahepeal tarkvara maailmas edasi ja aktuaalseks sai mõningate muude asjade toetamine kui lepingus ette nähtud (Google Chrome browser, Windows 7). Kurat teab, kas selle kohta lepingu muutmisel 2009 alguses mingeid lisanõudeid sisse tuli. Iseenesest see väga palju tööd ei oleks tohtinud juurde tuua, kuna browseri poolelt võiks ilmselt NP plugin APIga pääseda nii või teisiti ja Windows 7 ei erine ilmselt sisulise API poolest vähimalgi määral Vistast. Nii või teisiti annab N OSi ja M browserit nii 32 kui ka 64-bitistel arhitektuuridel päris paraja hulga kombinatsioone, mida testida.

2010. aasta algul läks asi huvitavamaks, tarkvara tellija RIA ütles veebruari viimasel päeval lepingu üles ja samal ajal väitis Smartlink ajakirjanduses, et järgmiseks päevaks oli planeeritud tarkvara üleandmine.

«Oleme RIA-le üle andnud tarkvaraarendused, mis peaksid tagama ID-kaardi töö ka Google Chrome-i, Maci ja Windos 7 kasutajatele ning soovime, et see tarkvara jõuaks võimalikult kiirelt kasutusse,» ütles ettevõtte tegevjuht Henrik Põder.

Tegevjuht lisas, et lepingu lõpetamine olukorras, kus Smartlink on kõik lepingust tulenevad kohused täitnud vaid mõnepäevase hilinemisega, ei ole heauskne ega mingilgi viisil mõistlikult põhjendatud.

Huvitav on selles jutus Google Chromei ja Windows 7 mainimine, mida algses lepingus ilmselt ei esinenud. Samas on puudu igasugune viide Linuxi tarkvarale ja Firefoxile, mida algne leping kohe kindlasti sisaldas. Selles valguses tundub ebarealistlik väita, et oldi valmis kõik lepingust tulenevad kohustused 1. veebruariks täitma.
Veel veebruaris esines muuhulgas Linuxi all Firefoxiga näiteks viga, mis põhjustas Firefoxi crashi käivitumisel, kui smartcardi lugejat masinal küljes polnud. Viimased kommentaarid selle vea juures veebruari keskpaigast räägivad, et pole mõtet vana plugini lappida, kuna uus on kirjutamisel.

Hetkeseis siis selline, et Smartlink andis RIA kohtusse. RIA külmutas oma Traci ligipääsud ja seepeale forkis Smartlink ID kaardi tarkvara. Iseenesest tundub Traci külmutamine veider, SVNist oleks saanud ilusti kohtu jaoks konkreetse kuupäeva seisu kätte, kui selles küsimus. Kõrvalseisjale jäi pigem mulje, et ehk üritatakse arendust viia uue arendaja kätte ja suletud arendusmudelile.

Puht praktilise poole pealt olen ma uut softi kasutanud autentimiseks eelmise aasta lõpust saadik Linuxi & FF’ga ja selleks otstarbeks on ta üldjoontes probleemideta toiminud (nagu vanem ID Labori tehtugi). Kuna uue softiga allkirjastamist ükski pank ei toeta, siis seda ei saanud testida, mis on iseenesest masendav, kuna just sellele on enamus Linuxi kasutajaid aastaid stabiilset lahendust oodanud.

Praegu Swedbankis Linuxi puhul kasutatav Java allkirjastamise applet on laialt tuntud oma ebastabiilsuse poolest – põhimõtteliselt toimib see ainult 32-bitisel i386 arhitektuuril eeldusel, et sul on SUNi enda Java (mitte ntx. OpenJDK) ja isegi siis ainult mingite asjaolude kokkulangemisel (stiilis allkirjastada saab 1 korra, siis tuleb browserit restartida).

Ükskord üritasin ma seda appletiga allkirjastamist proovida ka 32 bitise Windows XP ja FF kombinatsiooniga SUNi enda ametliku JRE’ga (1.6 vist oli), et näha, kas see asi põhimõtteliselt üldse kuskil toimib. Java VM pani seal selle appleti laadimise peale segmentation faultiga pillid kotti 🙂

Kokkuvõttes tundub, et selle kohtujamaga lükkub jällegi normaalselt toimiva allkirjastamise toe saabumine Swedbankis edasi, kuna saab pugeda selle taha, et ametlikult pole uut softi välja toodud.

Ehk siis Swedbank võiks ennast nii palju kokku võtta, et selle mittetoimiva appleti asemel pakkuda huvitatud Linuxi kasutajatele kasvõi eksperimentaalset uue ID kaardi softi tuge.